Algused on keerulised. Juba koolis oli kirjatükiga alustamine minu jaoks kõige raskem ning isegi praegu kirjutan ma tihti keskosa enne valmis kui alguse. Aga see blogi siin on ühtviisi nii harjutus selle vea parandamiseks ohtra “trenni” abil kui ka selle teadmuse, mis mulle elu jooksul osaks on saanud, teistega jagamise koht. Ma olen sügavalt veendunud, et kogutud tarkusest ega kogemustest ei ole tolku, kui seda ei jagata. Nii ei olegi imestada, kui peale fotograafia-alase heietamise võib siit ilmselt hakata leidma mõnusamaid toiduretsepte, reisiaruandeid kui muud.
Loodan, et suudan seda uut kohustust suhteliselt regulaarselt täita ning mitte unarusse jätta. Ütleme, kord nädalas, kui Lendav Spagetikoletis annab. Seniks aga uurige, ega midagi uut ei ole toimunud projektide, arhiivi või galeriide lehtedel.