Mul oli ütlemata meeldiv võimalus käsipidi tutvuda Nikoni uue lipulaevaga – Nikon D850. Just nii – lipulaev. Take that, D5! Alljärgnevalt ülilühike ja kiire kokkuvõte ning mõned mõtted, mis mul selle kiirtesti käigus, ja hiljem pilte töödeldes, tekkisid.
Kiire kokkuvõte
Vabandan juba ette piltide suhteliselt kohutava kvaliteedi eest – see on probleem, mille lahendamisega me tegeleme.
Põhimõtteliselt on Nikon teinud kaamera, mille kallal ei ole mitte millegi üle viriseda. Kui tavaliselt jätavad tootjad oma kaameratest “tootevaliku diferentseerimise eesmärgil” välja ühtesid või teisi häid omadusi (Kus on D810 WiFi, ah, Nikon? Ah?), siis antud juhul on Nikon selgesti konkurentidest üle hüpanud ja teinud kaamera, mis teebki kõike, mida temalt nõuad ja rohkemgi veel. Ainus mure on, et kellele ma oma neeru viin, et tema ostmiseks raha saada?
Nii, see asi eest ära, natukene ka mõttega juttu.
Ergonoomika
Oma suuruse ja kätte sobivuse poolest on D850 üsna sarnane oma vanemale vennale, D810-le. Suur teretulnud täiendus on pöidla alla jääv joystick, millega fookuspunkte pidi ringi rallida. Kuna neid on hulgim (153, kui täpne olla), siis on rallimist palju. See joystick on meile tuttav juba D500 pealt (loe minu review’d selle kohta siit) ning on paigutatud nii mugavalt, et ma ei saanud esimese paari minuti jooksul isegi aru, et a) ta seal on ja b) et ma seda juba kasutan. Veider, ma tean.
Liigenditel ekraan on kaunis vaadata ning reageeris puudutustele peaaegu sama sujuvalt nagu iPhone’i oma. Seda saab kasutada nii piltide vaatamiseks (scroll, pinch to zoom jne) kui ka fokuseerimiseks/pildistamiseks.
Tagumised nupud on valgustatud, mis on väga tore hämaras ja pimedas pildistamisel.
Sisse ehitatud välku enam ei ole. Sellest on kahju, sest kasutan praegu oma D810 oma CLS süsteemis välkude juhtimiseks. See-eest juhib D850 raadio teel uusima põlvkonna Nikoni välke. Nice!
Värvid
Kuuldavasti on Nikon näinud hullu vaeva värvustasakaalusüsteemi arendamisega, erilise rõhuga sellel, et nahatoonid oleksid hästi ja korrektselt edastatud. Esiteks, lihtsalt visuaalelt hinnates saab ta sellega tõesti hästi hakkama. Varasemalt olen kõikide oma Nikonite puhul täheldanud pisikest kallet magenta toonide poole inimeste nahas, D850-l seda kallutatust tõepoolest ei paista olevat. Värvide taasesitust testisime ColorChecker Passporti abil tehtud kaameraprofiili abil:
-
- Otse kaamerast, Lightroomi kaameraprofiil
-
- ColorChecker Passport abil loodud kaameraprofiil
Korrigeeritud kujutisel on sinised märksa sügavamad ning lillade toonide küllastus pisut suurem, kuid nahatoonid, tõsi mis tõsi, eriti ei nihku muu, kui toonide soojuse osas. Seega, jah, nahatoonid on põhimõtteliselt paigas, kuid ColorCheckeri või muu värvihaldusvahendi kasutamist, eriti värviliste objektide pildistamisel, võib siiski soovitada.
Originaalfaile võib uurida siit:
Dünaamiline ulatus
Dünaamiline ulatus on üsna võrreldav D810-ga. Võibolla sutsu parem. Näiteks, kae seda pilti, mis on 2.5 astet säri üles toodud:
Värvid säilivad ka säri korrigeerimise ajal väga hästi
Värvid säilivad ja ka varjudest tuleb ilusasti detaili välja. Kõrge ISO katseid ma siiski teha ei jõudnud, aga internetis on selle kohta uurimisi ja katsetusi nagu putru. Google that sh*t!
FOOKUS
Jaaaaa! Kuigi D810 autofookus on väga hea, on D850-le paigaldatud, D5-st tuttav autofookussüsteem siiski veel parem ja fokuseerib põhimõtteliselt küünlavalgelgi. See on eriti kasulik neile fotograafidele, kes on spetsialiseerunud loomulikus valguses pildistamisele (loe: ei ole õppinud välku kasutama 😀 ) aga samuti spordifotograafidele ja teistele, kelle objektid kaadris kiiresti kõigis kolmes suunas ringi liiguvad.
Failid
…on SUURED. Lepi sellega. Või kasuta ühte sisse ehitatud väiksematest RAW võimalustest. Mul veel puuduvad andmed, mis peale pikslitiheduse nende väiksemate RAW-dega kaotsi läheb, aga reportaaži pildistamiseks on nad kindlasti väga teretulnud.
Täisresolutsiooniga pildistatud faile on ühelt poolt väga hea töödelda, sest dünaamiline ulatus ja megapikslid, eksole. Samas, on nende töötlemine märgatavalt ajamahukam, sest megapikslitega tuleb kaasa selline detailide kogus, et hoia ja keela. Näiteks, kae seda enne-ja-pärast varianti:
-
- Enne, …
-
- …Lightroom …
-
- … ja pärast
Loodetavasti on mul varsti võimalus kaameraga veidi pikemalt tutvuda ning sulle, hea lugeja, sellest ka veidi põhjalikumalt rääkida. Seniks aga, suur tänu I Am Photographer’i meeskonnale, Aivar Pihelgasele, Rene Mitt’ile, modell Keitile ja MUAH Lenneli Noobelile!
Parimat!
Siim
