Canon EOS R – r/evolutsioon?

Kui Canon LÕPUKS oma täiskaader-sensoriga “profikaameraga” välja tuli, oli Sony  ammu juba kõik fotograafid ära hellitanud… Nii võiks vist seda lugu alustada küll. Nagu arvata võib, on jutt Canon EOS R-ist. Koostöös Photopointiga õnnestus mul omal (ja modellide) nahal järele katsetada, millega fotomaailma kuningas siis lõpeks ikkagi hakkama sai.

Enne, kui alustame

Lihtsalt märgin, et kui sa tahaksid kah seda kaamerat enne katsetada, kui selle eest klotsi lauale lööd, siis Photopointi rent on selleks suurepärane, riskivaba võimalus. Canon EOS R’i saab rentida nii Tallinnas kui Tartus. Vaata siit lähemalt: www.photopoint.ee/rent. Altpoolt leiad ka vihje, kuidas see rent ERITI soodsaks teha 😉

Photopointis on tegelikult ka mitu erinevat komplekti, mille vahel EOS R-i ostmise mõtte puhul valida saab: www.photopoint.ee/canon-eos-r . Ehk tuleb altpoolt ka välja, millist komplekti mina soovitaksin 🙂

Igatahes, asja juurde.

Mis tal seal sees tuksub?

Et numbrid saaks eest jalust ära, vaatame nad kiirelt üle:

30 MP täiskaader-sensor DualPixel autofookusega – igati hea pakkumine. Ma olen suhteliselt veendunud, et 30 megapikslit on 99,98%-le fotograafidest enam kui küll.

3.69 MP OLED pildiotsija (EVF), mis on ilusate värvidega ja hea kontrastiga ning, ausalt öeldes, kõvasti parem kui see ekraan, mis selle kaamera tagaseljal on. Viimane on küll igas suunas keerav-pöörav, aga pildikvaliteedi poolest kasutatav pigem menüüdes navigeerimiseks ja äärmisel juhul kadreeringu kontrollimiseks. Säri, värve ja kontraste vaata selle kaamera puhul kas okulaarist või kodus arvutist. Abiks on ka histogrammi lugemise oskus 🙂

Kuni -6 EV juures (s.t. üsna-üsna pimedas) toimiv autofookus, eeldusel, et kasutad objektiivi, mille maksimaalne ava on f/1.2.

Kuni 8 kaadrit sekundis sarivõte, 5 kaadrit sekundis pidevalt jälgiva autofookusega ja 3 kaadrit “Tracking Priority” fookusrežiimis. OK, mitte just jalustrabav kiirus (selleks vaata pigem Sony a9 poole), aga mitte ka just halb.

Boonuspunktid: lõpuks saab kaamerat laadida ka sinu arvuti USB pordi kaudu.

Seega, tehnilises plaanis on Canon EOS R üsna sarnane Canon 5D Mark IV-ga. Põhimõtteliselt, lülita see Live View režiimi ja, ta-daa, sul on profikerega EOS R.  Mis ei ole sugugi halb asi. Aga iseseisva kaamerana ootame me ilmselt enamat, kui kolm aastat vana kaamerat veidi uuemas keres?

Võtame ta siis karbist välja

Karbist välja ning kaamerat kätte võttes on esmamulje, et EOS R tundub käes kuidagi mänguasjalik ning teda ei ole just uskumatult mugav käsitleda. Väikesel kerel ei ole sõrmede asend eriti kindel ning pikemal kasutamisel jäid sõrmed mul konksu ja kangeks. See on eriti ilmne, kui kaamera ees oli adapteri abil mõni suurem ja raskem teleobjektiiv, mis näppude otsa üksjagu lisaraskust riputab.

Canon EOS R in the hand with a Tamron 70-200 lens adapted to it.
Canon EOS R koos adapteriga lisatud Tamron 70-200 f/2.8 G2-ga. Pärast kahte tundi pildistamist oli mul juba üsna Kapten Konkskäe tunne.

Siin aitaks muidugi uute Canoni RF objektiivide kasutamine, mis on palju kergemad ja väiksemad kui nende ekvivalendid dSLR maailmas. Näiteks, kui kaameral oli ees Canoni oma 24-105 f/4 objektiiv, siis oli ta tegelikult piisavalt kerge ja väike, et teda modelliga suheldes kätega vehkides märkamatult ühest käest teise hüpitada ja üsna mugavalt ja kiirelt manööverdada.

Canoni oma objektiiv, uus 24-105 f/4 oli see-eest kerge, kiire ja sobis kaamera ette täiesti orgaaniliselt. Tema sulle konksätt ei tekita.

Kaamera kasutamise ergonoomika üks olulisemaid detaile on nuppude leitavus siis, kui sa ise samal ajal pildiotsijasse vaatad. EOS R-il on enamus nuppe kõrguse poolest kerega tasa, mistõttu kompamisi, ise pildiotsijasse vaadates, on neid tegelikult veidi keerukas tabada.

Kere tagaosa ülaservas asub ka ainus reaalne innovatsioon, mis sellel kerel on – puutetundlik riba, mida peaks olema võimalik seadistada tegema mida iganes. Näiteks kerima ISO-t, avaarvu, värvustasakaalu jne. Tuleb tõdeda, et päris sõbraks me selle asjaga siiski ei saanud. Puutetundlikkus tundus tal tulevat ja minevat ja lõpuks lihtsalt mitte üldse toimivat. Võimalik muidugi, et hoopis mina tegin midagi valesti.

Tagaküljelt ei leia me fookuspunktiga ringi rallimiseks sobilikku joystick’i, pöidla alla. Alguses üritasin ma fookuspunkti kaadris liigutada pöidlaga nooleklahvikestel ukerdades. See ei olnud kuidagi mugav ning juba hakkasin pahurdama, et kes see küll sellise paigutuse “profikerele” välja mõtles, kui leidsin ühe maagilise seadistuse menüüde sügavustest. Nimelt saab EOS R-il selleks ajaks, kui silm on tõstetud okulaari juurde, tagumise ekraani  suureks touch padiks muuta ja see töötab ootamatult hästi.

Touch padi saab omakorda mitut moodi seadistada ja me saime temaga tõesti suurteks sõpradeks.  Canoni lahendus näib isegi paremini toimivat, kui näiteks Sony a7r III oma (see artikkel tuleb varsti). Nikoni versiooni ma ei  ole testinud, sest Nikonil ON see joystick olemas ja toimib igati hästi 🙂 (See artikkel tuleb kah varsti :D)

Ühesõnaga. Kui sul on väiksemad käed, siis on võimalik, et Canon EOS R on parim asi üleüldse ja on nagu kätte kleebitud ning kõik on tipp-topp. Profikerega harjunud labidakäelisele, nagu mina, on ta aga suhteliselt keeruline kasutada ja ma temaga selles osas lõplikult sõbraks ei saanudki. Millest on kahju, sest näiteks Canon 5D seeria kaamerad on käes lihtsalt suurepärased. Miks seda meeskonda, kes 5D tegid, EOS R-i kallale ei lastud?

Huvitav on see, et Canon on seni ainus tootja, kes on taibanud, et sensor on õrn ja selle kogu maailmale avatuna hoidmine toob objektiive pidevalt vahetades paratamatult kaasa tolmu ja jumal teab mille veel sadestumise sellele. Seega on EOS R-il välja lülitatud olekus kaameral katikukardin alati ees. Minu süda oli kohe rahulikum kui, näiteks, Fujifilm GFX 50R-i puhul, kus see üüratu pilkumatu silm sulle alati vastu vahib, kui objektiivi vahetad. Tubli, Canon!

Aga kuidas temaga pildistada ikkagi on?

EOS R-ga on täitsa võimalik ära harjuda, eriti, kui kasutad tema omi objektiive. Tuleb tõdeda, et päeva lõpus tundus oma akutallaga Nikon D810 kätte võttes pigem tellisena. Samas, niipea, kui EOS R-i otsa läheb vähegi raskem objektiiv, siis kaob digipeegliga kaaluerinevus ära ja kere väiksus, mis seni oli suur eelis, hakkab sulle vastu töötama. Sul lihtsalt ei ole, kust seda raskust kinni hoida ning tulemuseks on krambitavad sõrmed. Seega, osta heaga juurde akutald või õlarihm, mille külge ta sellisel juhul riputada.

 

Elektrooniline pildiotsija ehk EVF on Canon EOS R kindel leivanumber. See on tõesti hea – kontrastne, terav, informatiivne jne. Kahju ainult, et tagumise ekraani jaoks Canonil enam raha üle ei jäänud, sest selle pealt, ilmnes, on praktiliselt võimatu midagi peale kadreeringu hinnata. Sest pildil seal taga ei ole mitte midagi pistmist sellega, mis sul pilti arvutis lahti võttes vastu vaatab.

Kui tagumine ekraan ise on veidi plass, tuleb tagada, et modellid on see-eest tasemel 😀

Hübriidkaamerate, nii ka EOS R-i puhul, häirib mind endiselt see hetkeline paus, kui sa kaamera pildistamiseks silma juurde tõstad ja… ootad, kuni ta üles ärkab, enne, kui pildistama saad hakata. Või on sul eelmisena tehtud pilt seal ees. Ainuüksi selle pärast jäävad kindlasti üsna paljud kiiret reaktsiooni nõudvad pildid selle kaameraga kindlasti tegemata. Siin on eelis endiselt digipeeglite käes.

Kokkuvõttes, originaal- ja fiksobjektiividega on EOS R üsna OK pildistada, aga laule temast ilmselt just kirjutama ei hakata 😛

Objektiivid

Kuna EOS R-iga tutvustas Canon ka täiesti uut bajonetti objektiivide kinnitamiseks kaamera ette, siis avanevad ka väga põnevad uued võimalused objektiivide ehituseks, mis toob kaasa nii valgemaid, kui teravamaid ja palju kergemaid/väiksemaid objektiive. Kuidas oleks, näiteks, f/2 püsiva avaga normaalsuum? Aga palun!  See on juba praegu saadaval Canon RF 28-70 mm f/2.0 näol.

Või vaata, milline on uus, RF tähisega 70-200 2.8, võrrelduna “vana” versiooniga:

Pildi allikas: https://www.dpreview.com/articles/7063034951/canon-rf-lens-slideshow

Ülemist pilti vaadates pakun, et ega see kaal tegelikult teab mis palju küll ei vähene. Aga igatahes, minul oli proovimiseks f/4 avaga Canon RF 24-105, mida ma julgen üsna kindlasti selle kere juurde “universaalseks” suumiks soovitada. See on VÄGA hea objektiiv – terav, meeldiva kontrastsusega ja mugavalt kasutatav. Kuulus punane rõngas annab ka märku, miks ta tavalisest “kit objektiivist” märksa kallim on.

The Canon EOS R in its natural habitat
Canon EOS R inimkatsetel

Muude heade omaduste juures on sellel objektiivil üks huvitav detail, mis saab võidetavalt olema paljude Canoni RF objektiivide tunnuseks – kolmas rõngas, mis on programmeeritav. Ehk siis, sa võid kõige eesmise rõnga abil reguleerida nii ISO, katikukiirust kui, jah, avaarvu! Elik, ajaloo ring on täis ja avarõngad on objektiividel tagasi.

Suumi, fookuse ja programmeeritav rõngas on sõrmede all igaüks selgelt erineva pinnastruktuuriga, mistap on neid väga mõnus kasutada ja omavahel naljalt segi ei aja.

Nii et isegi, kui kaamera ergonoomika on veidi nõrgavõitu, võib kahtlustada, et optika, mis selle kaamera ette saab panna, teeb selle vähemalt mõnel määral tasa.

Adapter

Lisaks Canoni RF objektiividele saab EOS R-i ette paigutada adapteri, mis omakorda võimaldab kaamera ette keerata põhimõtteliselt ükskõik millise muu Canoni bajonetiga objektiivi. Minul näiteks oli Photopointilt kaasas Tamroni 70-200 mm f/2.8 G2 (loe minu kokkuvõtet sellest objektiivist siit) ja 35 mm f/1.8. Mõlemad töötasid EOS R-i ees täiesti rahuldavalt. Seega, kui sul on juba Canoni objektiivide komplekt, siis ei pea sa neist EOS R-ile üle minnes sugugi loobuma. Kokkuhoid! 😛 😀

Siiski, tuleb tõdeda, et Canoni oma 24-105 mm f/4 oli Tamronitest ikkagi märgatavalt kiirem, täpsem ja sujuvam objekti tabamisel. Võimalik, et see võib viidata uue bajoneti ehituse eelistele vana ees – rohkem klemme bajoneti rõngal (12!) tähendab kiiremat andmevahetust ning ehk ka rohkem voolu kaamera ja objektiivi vahel. Seega, vähemalt pikemas perspektiivis tuleb ikkagi soovitada täielikult RF läätsede peale üle minekut.

Mis viib meid mugavalt järgmise küsimuse juurde:

Kui hea on see autofookus?

Olgu öeldud, et paberi peal on EOS R-i autofookus uskumatult võimekas – ta peaks olema võimeline fokusseerima ka suisa pilkases pimeduses, -6 EV valgustatuse juures. Aga. Ja see on üsna suur aga. -6 EV on võimalik vaid f/1.2 avaga objektiividega ning sisuliselt paigal seisvate modellidega (üksik-fookuse režiimis).

Nii et tegelik pilt on tõenäoliselt üsna palju tagasihoidlikum. Näiteks, pildistades siseruumis, kunstliku ja päevavalguse seguses valgustuses modelli, kes elliptilisel trenažööril liigub peamiselt ühel tasandil üles-alla, õnnestus kätte saada vaid mõni üksik kaader, kus modell oli ligilähedaseltki fookuses (kuigi see ehk ei pruugi nii väikesteks kompressitud piltide juures välja paistagi, tegelikult):

Tagantvalguses, väga “mürase” taustaga ruumis jäi EOS R samamoodi hätta: kulus 10 kaadrit enne, kui kaunis Mirell fookusesse õnnestus püüda:

Õnneks, see oli ühtlasi ka esimene kord selles seerias, kui enam-vähem poos õnnestus püüda 😀

Samas, pildistades siiski üsna hämaras kuid rahulikus kunstlikus valguses paigal olevat modelli, toimis EOS R täiesti suurepäraselt:

Seega – superhea portreede tegemiseks. Ja praktiliselt kasutu liikumise pildistamiseks. Aga.

Kuuldavasti töötab Canon tarkvarauuenduse kallal, mis pidi autofookuse täiesti uueks looma. Kui see peaks välja tulema, siis loodetavasti õnnestub mul EOS R-i sellega uuesti proovida ning vaadata, kas sellest ka tolku oli. Kui vaadata, mida tegi tarkvarauuendus näiteks Fuji keskformaat-monstrumiga, fantastilise GFX 50s-ga, siis lootust on 🙂

Värinavähendus

Miskipärast otsustas Canon sensoripõhist värinavähendust, erinevalt praktiliselt kõikidest teistest hübriidkaamerate tootjatest, EOS R-i sisse mitte panna. Mis tähendab, et kogu värinavähenduse koormus on objektiividel ja Canoni suurepärastel fiksobjektiividel ju seda ei ole. Nii et kui sa tahad palju pildistada suure avaga ja madala katikukiirusega, siis teravate piltide hulga kasvatamiseks vaata pigem Sony ja Nikoni poole.

Aku

Mul on hea meel tõdeda, et akud hakkavad muutuma üha mahukamateks ja kaamerad tarbivad ka energiat vähem. Kui veel lisaks kasutada mõistlikke võtteid aku eluea hoidmiseks (näiteks: mitte kasutades tagumist ekraani pildiotsijana ning kasutades väiksemaid ja kergemaid RF objektiive jne), siis tuleb tõdeda, et EOS R-i aku kestvus on täiesti kasutav, jäädes sinna nelja tunni pideva töö kanti. Nii et jah, kogu päeva kestvate pildistamiste jaoks oleks mõistlik varuaku(d) kaasa võtta, kuid paari tunni kaupa võib temaga täiesti julgelt töötada.

Video

EOS R pakub võimalust salvestada UHD videot 4K 30p juures, aga võimalikuks probleemiks sealjuures on, et seda tehakse 1:1 pikslijaotusega sensoril ja seetõttu 1.8x crop factoriga. Ehk kõik sinu objektiivid muutuvad filmides ca. 2x pikemaks.

Kui tahad 60 fps-i, siis pead leppima “vaid” tavalise HD-ga, ehk 1080p-ga. 120 fps on kätte saadav 720p resolutsiooniga videot salvestades.

Või tahad olla “tõsine” filmitegija ja filmida 4k resolutsiooniga 24 kaadrit sekundis? Eip. Canon ütleb, et sul pole seda featuuri vaja. Ainuüksi selle eripära tõttu on mitu tuttavat videograafi mulle öelnud, et see on nende jaoks dealbreaker ja EOS R jääb seetõttu nende valikust välja.

Küll aga pakub Canon selle asemel sulle võimalust filmida LOG’i (Canon Log, 10-bit 4:2:2 HDMI kaudu või 8-bit 4:2:0 sisemise salvestamise korral). Asi seegi.

Aga jällegi, mis eristab hübriidkaameraid digipeeglitest on võimalus lisada uusi võimekusi tarkvarauuenduste läbi, nii et mine tea, mida Canon siia tulevikus lisada otsustab. Ühtlasi, Pro Tip: guugelda “Magic Lantern”. Võta heaks 😀

Pildi kvaliteet

Sensori poolest on EOS R ju põhimõtteliselt sama, mis Canon 5D Mark IV, nii et puht-tehniliselt peaks tulemused üsna sarnased olema. Ja tõesti, dünaamiline ulatus on väga hea, pildid on teravad ja detaili jagub nii varjudesse kui heledatesse aladesse.

Samas tundub, et vähemalt Adobe Lightroom ei oska veel Canoni värvidega viisakalt ringi käia. Pro Tip: uuenda kaamera profiilid Lightroomis vähemalt v.2 peale või veel parem – kasuta värvikaarti. Otsusta ise, mis sa arvad näiteks nende kolme värviprofiili kohta:

Need erinevused löövad tegelikult erinevates valgusoludes erinevalt välja – luminofoorvalgustid ongi ühed kõige vastikumad sageli niikuinii, nii et võimalik, et siin on lihtsalt see vahe eriti märgatav. Näiteks, välgu valguses on vahe säärane:

Mis puudutab pildil näha olevat müra sensori kõrgemate tundlikkusastmete juures, siis see on asi, mida ma ausalt öeldes enam viimasel ajal kaamerate juures tähelegi ei pane – enamus vähegi nõudlikumale kliendile mõeldud kaameratest on täiesti vabalt kasutatavad veel ISO 3200 juures. Sinu eelistused võivad olla muidugi teistsugused, mistap saagu siia paar näidet ISO 2000 ja ISO 3200 juures:

Pildikvaliteet, kui värvitsombe välja arvata, pole seega minu meelest üldse mitte paha 🙂 Ja “värvitsombe” on ühtlasi suuresti Lightroomi ja/või maitse asi niikuinii.

Kokkuvõte

Pluss

  • Suurepärane elektrooniline pildiotsija
  • Canonile kohaselt hea pildikvaliteet
  • Väga hea optika ja OK autofookus
  • Puutetundlik ekraan joysticki asemel
  • Aku juba täitsa peab!

Miinus

  • väike kere, ebamugav ergonoomika
  • nõrga pildikvaliteediga tagumine ekraan
  • aeglane “ärkamine” kaamerat sisse lülitades või silma juurde tõstes

Lõplik otsus

Selge on see, et iga kaamera tegelik häädus avaldub ikkagi ainult selle kasutamises reaalses maailmas ja tema kasutatavuses tööriistana konkreetse fotograafi nägemuse realiseerimisel.

Selles osas on erinevate inimeste kogemused ilmselt erinevad, aga mind Canon EOS R ära veenda ei suutnud. Tema EVF on tõesti väga hea ning native objektiivid suurepärased, kuid kokkuvõttes jäi kogu komplekt minu jaoks veidi tuhmiks elamuseks.

Kui sa tahad kiiret ja kindlat autofookust, hästi kätte istuvat keret, mis on objektiiviga ergonoomiline ja hästi tasakaalus ning sul on hulgaliselt Canoni klaasi, mida kasutada, siis osta omale Canon 5D Mark IV.

Kui sul on 5D Mark IV juba olemas ja töötab ning marki vahetada ei taha, siis kasuta seda rahumeeli edasi ja oota ära, kuni Canon veidi areneb ja toob turule EOS Ri järglase.

Kui kere ja objektiivi komplekti suurus ning kaal on aga sinu jaoks väga oluline, või sul on vaja EVF’i, siis proovi EOS R vähemalt rendist ära, enne, kui tulevase kaamera osas otsuse teed. Nagu alguses mainitud, on Photopointis EOS R täiesti rendis olemas ja mina olen oma tehnika enne ostmist alati just nii enne järele proovinud. See on mitu halba otsust ära hoidnud 😀

Muuseas, juuli lõpuni (31.07.2019), kui mainid Photopointist ükstapuha millist toodet rentima minnes salasõna KINNAS, on rent sulle 25% soodsam. Mine kasuta võimalust! Kohe!

Loodetavasti on Canoni jaoks tegu vaid kontseptsiooni testimisega ja järgmine versioon, mille Canon välja laseb, on tõesti vähemalt sama hea, kui 5D Mark IV. Aga praegu, kui sul see raha tõesti taskus sügeleb, vaata parem Sony või Nikoni poole.

Mina pildistan praegu oma Nikoniga edasi 😛 😀

Parimat!

Siim

P.S. – Suur aitäh Photopointile, kes mulle selle kaamera pikalt näppimiseks usaldas!

One Reply to “Canon EOS R – r/evolutsioon?”

Comments are closed.