Kuna juhuse tahtel olid käepärast nii kaamera, valgus kui ka modellid (küll veidi kõhklevil), siis tuli neid kindlasti ära kasutada. Modellideks olid neiud Annela ja Margit. Valguse allikaks oli suurepärane päikeseloojang, mis küll veidi puudelatvade taha jäi.
Esimene jama, mis inimeste pildistamisel tekib, on asjaolu, et sa sihid neid suure musta toruga ja nõuad, et nad oleksid vabad ja ei tõmbaks pingesse. Seega, esimene asi, mida inimene sellises situatsioonis teeb, on… läheb krampi. Ta tõmbab pea õlgade vahele, otsekui püüdes ennast sinu eest ära peita. Lisaks tõmbab pingesse ka nägu ja loomulikust ning ilusast portreest ei tule niimoodi haisugi.
Probleemi võiks ju lahendada professionaalse modelli kasutamine. Esiteks ei luba seda eelarve, kuid teiseks, nagu Itaalia päritolu fotograaf Sara Lando väga tabavalt ütles: tehes pilti modelliga, võib juhtuda, et sa ajad segamini pildi ilusast tüdrkust ja ilusa pildi. Kogenud modell üldjuhul teab, kuidas olla ja mida teha, et sina oma pildi kätte saaksid, tavainimene (kes sulle selle pildi tegemise eest ehk isegi maksab) ei tea seda üldjuhul mitte.
Seega, tavaline inimene vajab veidi teistsugust lähenemist.
Annela pildistamise puhul ajasime alguses niisama juttu, klõpsutades samal ajal ka pilte, et ta harjuks kaamera juuresolekuga ja häältega. Nagu vasakul näha, oli Annela alguses umbusklik ning põrnitses kaamerat suhteliselt kahtlustavalt. Tema suu on pinges ja pilk tuleb kusagilt kulmude alt (see viimane muidugi on teatavas eas tütarlastele ilmselt normaalne). Et saada pilt, mida ma otsisin, tuli leida viis, kuidas ühelt poolt võita usaldus (“Miks ta mind pildistada tahab?”) ning teha olukord veidi laadnamaks. Ehk siis püüad kiirelt ja paaniliselt välja mõtelda, mida öelda või teha ehk siis suhestuda kellegagi, kes on sinust kaks korda noorem ning tõenäoliselt peab sind veidi veidraks vanaks köbiks:)
Kuigi, tõele au andes, olid kogenematud mõlemal pool kaamerat olijad, oli poole tunni pärast olemine juba piisavalt normaalne, et tulemuseks oli järgmine pilt:
Nii sai Annela lubatud teenitud puhkusele ja mindud manguma järgmist modelli, kelleks juhuse (:) tahtel sai Margit. Margitit pildistada on topeltraske, ühelt poolt sellepärast, et ta lihtsalt ei taha ennast lasta pildistada. Teiselt poolt aga on tal minu küljeluuna teatav vetoõigus piltide üle, mis tehtud saavad. Aga seekord õnnestus ka Margitist saada pilt, millega ta ise rahule jäi.
Tehnikast kah: kaamera Nikon D7000, objektiiv Nikkor 50-200 VR, valgus Päikeselt puude tagant. Pildistatud RAW-na, töödeldud Apple Aperture’is.