Kunagi eelmise aasta lõpus oli juhust paari kauni noore daamiga käia Alatskivi lossis, mõttega pildistada midagi ilusat. Üks neist, Kairit, on käesoleva postituse peakangelanna 🙂

“Midagi ilusat” on peaaegu sama hea, kui et “tahaks midagi head”, eksole? Aga samas, annab see võimaluse mõtted valla lasta ning jõuda välja erinevate toredate tulemusteni. Ja nii oligi – sessiooni tulemuseks said kaunid pildid ning üks minu lemmikumaid fotosid möödunud aastast. Arva, hea lugeja, milline 🙂 ?

Tehnilise poole pealt võiks vist mainida, et see oli üks esimesi sessioone, mille ma tegin oma uue kaameraga (kae selle kohta postitust siit). Tuleb tunnistada, et märksa vanema Nikon D7000 kere pealt üle tulles pakub D810 üsna järsku õpikõverat. Seda eriti selles osas, mis puudutab teravate piltide saamist – peasüüdlaseks tema 36 megapiksline sensor, mis registreerib iga väiksemagi värina sinu kätes. Samas, pildid, mis õnnestuvad, on fantastiliselt detailirohked ja teravad. Seega, harjutame veel kindlamat kätt ja investeerime veelgi kallimasse optikasse 🙂

Üks väike soovitus ka sulle siia, hea lugeja – kui sa kunagi peaksid ka ise mõnel säärasel sessioonil osalema, siis otsi üks hea fotolabor ja trüki omale enam meeldinud pildid vähemalt A4 suuruselt välja! Usu, pilt hakkab heas trükis paberi peal sulle veelgi enam meeldima ning mis veel olulisem – ei ole ohtu, et see kaoks elektronide rägastikku sinu arvutis või internetis…

Aga nüüd, nauditagu!

 

P.S – sulle meeldisid need pildid ja tahaksid ka endast selliseid? Või kinkida kellelegi sellise sessiooni elamuse? Siis võta julgelt ühendust siim@siimkinnas.com!

Parimat, 

Siim