See postitus sündis mõneti uudishimust – mis vahe on erineva tasemega kaameratel ning kas rohkem piksleid on ikka uhkem?

Hoiatan ette, et kuna ma ammu ainult RAW-toiduline, siis JPG-dest siin juttu ei tule (või kui oleks vaja, siis andke kommentaarides teada!). Kuigi juhtumisi on minul endal Nikoni kaamerad ja näited on samuti Nikoni-põhised, on selle postituse moraal  laias laastus siiski laiendatav praktiliselt kõikidele kaameratele, sõltumata margist ja mudelist.Seoses üle-eelmises postituses tehtud katsetustega tekkis mul huvi, et mis vahe on ikkagi erineva kvaliteediga fotodel, mida tänapäeva kaamera teeb. Mõeldud-mõeldud ning järgmised hullud tabelid ning testfotod valmisid robinaga.

Olid ajad, kus kaamera pakkus tervet rivi erinevaid JPG-sid millisena võisid sa oma pilte salvestada ja ühte RAW-d. RAW oli RAW. Nüüd on variante rohkem. Sa võid valida näiteks 12-bitise või 14-bitise RAW, pakitud või pakkumata, kadudega või kadudeta, TIFF või DNG jne. Aga mis vahe neil on? Miks ma ei võiks kaamerat hoida kogu aeg kõige väiksema failimahu peal ning hoida kokku nii mälukaardi kui kõvakettaruumi?

MÄRKUS: valisin pildistamiseks just nimelt stseenid, millel oleks võimalikult suur sügavus koos hulgaliselt väikeste detailide ning nutmaajavalt igavate toonigradientidega. Need peaks välja tooma  võimalikud probleemid tonaalse resolutsiooniga, käitumine suure dünaamilise ulatusega situatsioonides (kus pildil on korraga eredalt valgustatud ja varjus olevaid piirkondi), müra ja detailid.

No alustame näiteks Nikon D50-ga. See on seitse aastat vana kaamera, mis ausalt öeldes töötab siiani  hästi ja teeb täiesti arvestatavaid pilte. Piksleid (ehk valgustundlikke punkte) on sensoril 6 miljonit ehk 6 megapikslit. Tema pakub mitmeid erineva suuruse ja pakkimisastmega JPG-sid ning ainult ühte RAW-d. Siin tema on:

 
RAW bitisügavus 10 bitti
Faili suurus 5,36 MB
Fotosid puhvri täitumiseni 3
Näidisfail ava fail (5,1 MB)

Nagu näha, olid ajad, kus ka RAW faili suurus eriti erutav ei olnud. 8 GB mälukaardiga võis pildistada terve päev läbi ja ruumi võis kaardinurgas veidi ülegi jääda. Sealjuures oli piltide kvaliteet täiesti piisav näiteks A4 suuruses väljatrükiks.

Jätkame Nikoni D7000 loodavate failidega. See on n.ö. kaasaegne kaamera, kuigi jah, 2 aastat vana ehk 5 aastat noorem kui D50. Piksleid selle kaamera sensoril, mis füüsiliselt on sama suur kui D50 oma, on 16 miljonit. Jah, see tähendab 16 megapikslit. D7000 võimaldab valida 12- või 14-bitiste RAW failide vahel ning pakub ka nende pakkimist kas kadudega (nagu JPG, aga palju parem) või kadudeta. Tegime samast testobjektist (taevas koos terakese metsaga) rivi pilte, vahetades neid seadeid. Tulemuseks allolev tabel (failid said siia linkidena, sest nad on liiga suured, et leht nendega koosnormaalselt avaneks) :

RAW-failid Nikon D7000-st
12 bitti 14 bitti
kadudeta pakkimine kadudega pakkimine kadudeta pakkimine kadudega pakkimine
RAW faili suurus. 15,8 MB 13,2 MB 19,6 MB 16,5 MB
Fotosid puhvri täitumiseni: 12 18 9 11
Suhteline failisuurus [%]: 20% 0% 49% 25%
Suhteline failisuurus [MB]: 2,6 0,0 6,4 3,3
Proovifail (JPG):1/1250 s, f/8.0, ISO 800 ava fail (12,6 MB) ava fail (12,6 MB) ava fail (12,5 MB) ava fail (12,6 MB)

Ehk inimkeeli – sõltuvalt sellest, mis seadetega sa pildistad, võib ühte ja seda sama asja pildistades sinu suurim pildifail väiksemast ligi poole võrra suurem olla, ehk 13 megabaiti vs 20 megabaiti. Nagu tabelist näha, saab suuremate failidega kaamera puhver kiirtuld andes loomulikult kiiremini täis (näiteks 18 pilti järjest vs 9 pilti järjest).

Loomulik järgmine küsimus on – kas neil piltidel ka mingit vahet on? Nujah – mitme otsaga küsimus. Näiteks D7000 puhul tundub, et on erinevus värvides 14-bitiste ja 12-bitiste failide vahel, aga pildi kvaliteedis ausalt öeldes olulist erinevust ei märka. Värvierinevus näikse tulevat erinevalt määratud valguse värvustempereratuurist, seda isegi manuaalse seadistuse korral. Aga eks luurake ülaltoodud täissuuruses JPG-sid neist failidest ning uurige ise, kas leiate erinevusi, näiteks, taeva värvide graduatsioonides või detailides puulehtedes? Näitefotod said tehtud veidi kõrgemal ISO-väärtusel, et piltidesse kunstlikult ka veidi müra tekitada, et oleks näha, kas bitisügavus ka seda mõjutab.

D7000 (nn. prosumer kaamera) kõrvale oleks mõistlik ka üks profikaamera panna – näiteks D800. Selle kaamera pindala on kaks korda suurem kui eelmisel kahel kaameral, kuid piksleid on 36,6 megapikslit.Viimase puhul on olukord natukene veelgi huvitavam – siin ei ole märgata isegi värvierinevusi, küll aga on märgatav vahe failisuurustes:

RAW-failid Nikon D800-st
1/100 s, f/5, ISO 250 Faili suurus[MB] Suhteline faili suurusväikseima faili suhtes [%] Erinevus väikseimast failist [MB] Proovipilt
12 bit kadudeta pakitud 38,4 18 5,8 ava fail (40,7 MB)
kadudega pakitud 32,6 0 0 ava fail (41,2 MB)
pakkimata 57,5 77 25,0 ava fail (40,8 MB)
14 bit kadudeta pakitud 45,7 40 13,1 ava fail (37,5 MB)
kadudega pakitud 39,5 21 6,9 ava fail (37,9 MB)
pakkimata 75,1 130 42,5 ava fail (42,0 MB)

Siin on muidugi põhisüüdlaseks D800 üüratu megapikslite arv. Selleks, et sa ei peaks hakkama neid faile ükshaaval läbi toksima, kulla lugeja, tegin ma sinu elu lihtsaks ja panin pildi peale iga seadistuse puhul ühest ja samast kohast võetud 100% cropiga tüki:

Stiilinäited erinevatest pakkimise tihedustest ja bitisügavustest, D800
Cannon_collage Lamp_collage

Niisiis, mis me sellest kõigest järeldame?

Esiteks ilmselt seda, et palju piksleid ei ole alati tingimata parem (vaadates D800 failisuurusi).

Teiseks, et väiksema failisuuruse huvides võib bitiüsgavuse  D800-l julgelt seada 12 peale, kui just ei ole endale selgeks teinud, kus need kaks täiendavat bitti kasuks tulevad (kui kellelgi on selle kohta arvamus, andku sellest all kommentaarides teada – vajadusel teeme uued katsed:). D7000 puhul on värviesitus 14 biti puhul siiski ilmselt reaalsusega paremini kooskõlas.

Kolmandaks – ma ei julge tegelikult ütelda, kas pakkimata ja pakitud RAW vahel on vahe või ei. Selleks oleks vaja seda RAW faili palju hullemini kiusata, kui me seda siin selles följetonis teha saime. Kui aga selle vastu on huvi, siis andke endast julgelt märku!